Lai tänav (ajalooliste nimedega Bredenstrate, Breitlen Strasse, Širokaja ulitsa, Mitšurini tn.) on üks vanemaid Tartus, mille kohta pärineb varasem kirjalik teade 1547. aasta raeprotokollist. See on Bredestrate kohta, milles kirjeldatud elumajad asusid nunnakloostri vastas ning olid tollal peaaegu lagunenud seisundis. Lai tänav oli viimane linnamüürisisene, kulgedes paralleelselt linnamüüriga Vene väravast Jakobi tänavani. G. Schwengelli 1636.a. linnaplaanil on see tänav ainsana märgitud kui varasem turu asukoht.

Laia tänava piirkonna hoonestuse ajalugu ulatub keskaega, mil oli tegemist linnamüüri sisse jäänud territooriumiga. Sellele annavad kinnitust 2005 aasta aprillis-mais MTÜ Arheoloogia ja Ehitusajaloo Grupi Aeg poolt läbiviidud arheoloogilised eeluuringud, mille käigus paljandus vanem hoonemüür kinnistu edelaosas ja keldritega hoone müürid krundi põhjaosas vahetult Laia tänava ääres.

 

Lai tänava lõigatud nurgaga trapetsikujulisel krundil, ajaloolise numbriga 126 on viimase paarisaja aasta kestel asunud ühekordne puitelamu, hoovis maakivist tall - tõllakuur, tellistest pesuköök, kelder, kaev. Oletatavasti 1944 aastast pärit fotodel näeme Laia tänava frondil ruumikat puithoonet, lameda kelpotste ja kivist katusega, mille pööningukorrus oli tõenäoliselt samuti kasutuses eluruumidena.

Hoovihoonetest on säilinud krundi idanurka sulgev maakivist tall-tõllakuur, mille tänavapoolset otsa kasutati eluruumina, nagu ka katusekorrust. Katus oli kaetud kividega, hoovipoolsel küljel paiknesid väikesed ärkliaknad. Otsaviilud olid vooderdatud laudisega ning tänavapoolsel küljel paiknes väike juurdeehitus.
 

2005 aasta kevadeks oli kinnistul paiknenud lagunenud hooned lammutatud ning kinnistu korrastatud. Väga halvas seisus oli ajalooline tõllakuur, katus oli korduvate põlengute tagajärjel ulatuslikult kahjustunud, vihmad ja sulamisveed olid kahjustanud puitkonstruktsioone ning lagundanud lubimördil laotud müüre.

Pärast kinnistu omandamist tänase omaniku poolt 2005 aasta kevadel, alustati kiiresti ajaloolise tõllakuuri konserveerimistöödega, mille käigus paigaldati hoonele vettpidav aluskatus, lammutati varisemisohtlikud müüriosad ning viidi läbi kriitiliste müüriosade taastamine. Nii peatati hoone edasine lagunemine projekteerimistööde faasis.