Eha 39

Supilinn on Tartu vanimaid asumeid, mille ehitusaegsest hoonestusest on palju säilinud. Lepiku tänav on sellest ere näide, kus terve tänav on muinsuskaitsealune. Lepiku tn 7 korterelamu muudetakse tänapäevaseks õdusaks elamispinnaks, jättes uuele omanikule võimalus kujundada korter enda maitse järgi.

Asukoht

Otsime elanikke

Kortermaja renoveeritakse: korrastatakse fassaad, vahetatakse katus, 1-korruse põrand ja katusealune soojustatakse, vahetatakse või restaureeritakse välisuksed ja aknad ning renoveeritakse ka üldkasutatavad pinnad. Hoov korrastatakse ja ümbritsetakse miljööga sobiva piirdeaiaga. Elamusse paigaldatakse gaasil baseeruv sooja vee- ja küttesüsteem. Siit edasi saab uus omanik kujundada ja rajada meelepärase kodu.

Kuna tegu on ehitismälestisega, tuleks siseviimistluses kasutada traditsioonilisi materjale, mis on omased muinsusväärtuslikule elamule: lubikrohv, lubivärv, silikaatvärv, liimvärvid, naturaalsed õlivärvid, pabertapeet, laiem okaspuulaud.

Korteri juurde kuulub hinna sees 1 parkimiskoht hoovis, kõvakattega parkimisplatsil ja panipaik, suurusega 3,8 m2.

Korter Korrus Tube Üldpind Hind

Ajalugu

Lepiku tn 7 hoone on 1907–1914 aastal ehitatud historitsistlik puitelamu. Tegu on ristkülikulise põhiplaaniga kahekorruselise elamuga, millel on väljaehitised hoone hooviküljel. Esifassaadil on kaks kahetiivalist valgmikuga tahvelust. Samuti on peafassaadil säilinud vanemad aknad, mida kaunistavad saelõikornamendiga piirdelauad. Algne põhilahendus oli lihtne sümmeetriline elamu, mille keskrisaliiti markeeris katusel kolmnurkviilu ja aknaga vintskapp, viilu kaunistasid profileeritud räästapärlini ja sarikaotsad, nurkadel liseenid. Lepiku 7 elamu esimene ehitusjärk oli lihtne ristkülikulise põhiplaaniga odavalt ehitatud üürielamu, mille tagaküljel oli väljaehitisena trepikoda. Elamus oli kokku kaheksa ühetoalist korterit, millest neli paiknes esimesel ja neli teisel korrusel. Igas korteris oli küttekoldeks pliitahi.

1937. a. esitati Tartu Linnavalitsusele taotlus elamule juurdeehituse. Tartu Linnavalitsus kinnitas ehitusprojekti ja lubas ehitamise selle projekti järgi 27. augustil 1937. Juurdeehitis tehti Lepiku tn 7 elamu loode küljele. See hõlmas endas uusi kortereid ja kahe uue sissepääsu rajamist (maja eest ja maja tagant). Elamul on olemas abihoone, kus paiknes pesuköök ja kaheksa kuuri. Abihoone on asunud krundil erinevatel kohtadel. Lepiku tänav, mis moodustab huvipakkuva, terviklikult säilinud puithoonestusega tänava, rajati suurte aianduskruntide sisse Supilinnas vanalinnapoolses otsas. Lepiku tänava majad on ehitatud üürimajadeks, püstitatud lühikese ajavahemiku jooksul ja on stiililiselt oma saelõikelise puitdekooriga sarnased.

Lepiku tänava tekkelugu on iseloomulik näide kinnisvaraomanike leidlikkusest ja rollist tolleaegse Tartu ehituspoliitikas. 20.sajandi algul tekkisid Supilinnas kaks uut tänavat – Lepiku ja Allika. Lepiku kanti kaardile varem, kuid esimene maja kerkis enne tõenäoliselt Allika tänaval. Lepiku tänava rajamine on rohke arhiivimaterjali tõttu hästi jälgitav, Allika tänava kohta samaväärsed plaanid puuduvad. 1907. aastast pärineb Lepiku tänava kruntimise plaan, mis eelnes hoonete ehitamisele. Plaan puudutab ajalooliselt krundist nr 185 eraldatud krunti nr 184g, mis kuulus Hendrik Leppikule, st tänaseid krunte Lepiku tn 1 kuni 12. H.Leppik müüs krundid hoonestamata (Plaani pealkirjaski kajastub, et kruntideks jagamine on tehtud müügi eesmärgil - для продажи), kuid jättis kolm krunti – Lepiku tn 2, 8 ja 10 - endale, hoonestas need ning müüs koos hoone(te)ga. 1908. aasta augustis pöördus ta Tartu politseiameti poole palvega arvata nimetatud lõik linna tänavate hulka ja anda sellele nimi. Linnavolikogu oli fakti ette seatud ja kuigi Lepiku palve lükati tagasi, jäi uus tänav (mis siiani kannab oma rajaja nime) püsima. Veidi hiljem pikendati Lepiku tänavat veel kahe krundi võrra, kui tänased Lepiku tn 9 ja 14 eraldati 1909. aastal kõrvalkinnistust nr. 184k.

Lepiku tn 7 krunt moodustati 29.09.1907, omandiõigus hoonele kinnitati 1908. aastal. Põhihoonena märgiti kahekorruseline puitelamu. Lepiku tänava arhitektuurne ilme kujunes peaaegu terviklikult ajavahemikus 1906-1912. Säilinud on rida ajastule iseloomulikke juugendliku fassaadidekoori ja ehisviiludega puitüürimaju. Lepiku tänav eristubki ülejäänud pikema aja jooksul kujunenud tänavaruumidest hoonemahtude võrdlemisi ühtlase ilme poolest ja mõjuks ilmselt võrdlemisi igavana, kui mahulist üksluisust ei tasakaalustaks fassaadide (eelkõige uste ja aknapiirete ning akende raamijaotuse abil saavutatud) ekspressiivsem vormikeel. Supilinn on Tartu vanimaid asumeid, mille vanemast hoonestusest on palju säilinud. Lepiku tänava näol on tegemist omapärase Supilinna osaga. Seetõttu on oluline seal säilitada ning taastada hoonete fassaadid ja detailid. Samuti tuleb tähelepanu pöörata piirdeaedade, haljastuse ja tänavakatte sobivale valikule.